Arengukava

Sissejuhatus

Käesolev arengukava aluseks on võetud MTÜ Pudisoo Kodu arengukava aastatakes 2009 – 2014. Arengukava koostamisel saavad kaasa lüüa kõik soovijad.

Küla ning olukorra kirjeldus

Ajalugu

Pudisoo küla on üks Harjumaa küladest, mis paikneb Kuusalu vallas 50 km Tallinnast ida poole, kahel pool maanteed täpselt Kuusalu aleviku ning Leesi küla vahel. Küla on taastatud uutes piirides võrreldes sõjaeelse ajaga.

Pudisoo küla ajalugu (Kolga Muuseum, külade ajalugu. Kasutatud kirjandus: E. Tarvel “Lahemaa ajalugu” 1983.a. Andineemest Vainupeani):

Pudisoo nime ei tahaks sooga seostada. Algselt on see olnud arvatavasti jõe nimi. Vanemad kirjapanekud aastatest 1690, 1744, 1750 annavad nimeks Pudisuu. – suu – tähendab jõesuud nagu ja Narva-Jõesuu, Lohusuu. Nime esimene pool “pudi” tähendaks “väike” (nt “pudielajad” e. pudulojused), kohanimena Pudiviru Läti Henriku Liivimaa kroonikas. Pudisoo just väikene ojake ka ei ole, vaid päris suur ja sügav jõgi. Ometi on ta oma nime saanud võrdluseks Jägala, Loobi või Valgejõega, mis on temast palju suuremad.

Pudisoo küla on Lahemaa rannaküladest üks hiliseim. Asustamistingimused on olnud seal ebasoodsad: küla ümber on palju liivikuid, meri on madal ja sinna pääs on raske. Ainult Pudisoo jõesuu, kuhu lõhe tungis kudema, pakkus rohkem elatusvõimalusi.

Pudisoo küla esineb esimest korda 1690-ndate aastate kaardil. Seal on jõesuudme lähedal märgitud kaks täppi, ilmselt kaks peret. Need on tähistatud nimedega Puddisu ja Wehasu. Mõeldav oleks, et need on mõlemad talu nimed, kuid tõenäolisem on siiski, et tegemist on talupaari või külaalge kahe paralleelselt kasutatava nimega. Või tähendab Wehasu hoopiski moodutatud Jõesuud.

Nälja, sõja ja katku ajal jäid need pered vist tühjaks, sest pärast Põhjasõda pole esialgu külast mingit jälge enne kui 1744.a. loendis. Siis esineb Puddisu külas 5 peret. 1750.a. on küla nimeks Puddisu ja üles on tähendatud neli peret, 1757.a. on küla nimeks märgitud Puddiso ja peresid samuti neli. Neist Koka Hanns oli mõisa kalur, Puddiso ehk Kubia Gustav oli rannakubjas, Seppa Johann, nagu nimigi ütleb, oli külasepp. Neljas oli vabadikupere. Niiet õiget küla Pudisoos ei olnudki. 1782. a. hindeloendis see ei esinegi külana vaid mainitakse hajatalude hulgas.

Alles 1880. a. maakorralduses määratleti Pudisoosse viis talu. 19. sajandi lõpu topograafilisel kaardil on Pudisool juba 19 talu.

Geograafiline asukoht

Pudisoo on pisike küla Kuusalu vallas Kolga lahe loode servas, Pudisoo jõe suudme lähedal. Pudisoo küla asub suuremalt osalt kunagiste rannavallide vahel, vaheldumisi soistemate aladega. Rannavallid ei ole kõrged, keskmiselt ulatuvad nad 5 meetrini kuid pikkuseks on neil kuni kilomeeter. Rannavallid on hästi nähtavad ka kaartidel. Eriti hästi saab kunagistest rannavallidest ülevaate kui sõita mööda Kassisaba ida poole.

Küla looduslikud olud

Elanikud

Külas elab 2009 aasta seisuga 49 sissekirjutusega elanikku, suvisel perioodil võib elanike arv olla ligi kaks korda suurem.

Majandustegevus, MTÜ-d

MTÜ Pudisoo Kodu moodustub valdavalt Pudisoo küla nn. uusasumi elanikest. Uusasum kujunes aastatel 2002-2004 Uus-Koobaste maaüksuse elamu kruntideks jagamise tulemusena (endise Laane talu lahusmaatükile). MTÜ Pudisoo Kodu liikmeskonda täiendavad ka Punsu ja Kodu-Kalamäe talude elanikud, kes on eelnevalt liitunud ka ühise veevärgiga.

MTÜ Pudisoo Kodu on loodud 2007 aastal selleks, et selle liikmed (eesotsas 5-liikmeline juhatus) omaksid õigusi ja kohustusi oma igapäeva eluolu ja tegevuste organiseerimiseks, juhtimiseks ja rahastamiseks.

Esimeseks ühiseks tegevuseks oli ühinemine Naabrivalve piirkonnaga. Ühiselt on rajatud interneti võrk, heakorrastatud perioodiliselt sisetee katet, hooldatud pumplat puhtama tarbevee saamiseks, rahastatud peegli paigaldamist maantee nähtavuse tagamiseks külast väljasõidul. MTÜ Pudisoo Kodul on oma meilinglist, kus jagatakse internetis vajalikku jooskvat infot igas elu valdkonnas.

Elanikkonnale ei ole võõras ökoloogilise elamisviisi põhimõtted. Suuremal osal kruntidel on reovee puhastamiseks tänapäevased puhastussüsteemid, mõni pere kasutab elamu kütteks maaküttesüsteemi. Kõik pered sorteerivad jäätmeid.

Infrastruktuur

Vaatamisväärsused

Pudisoo jõe ürgorg
Pudisoo jõgi on lühike, 28 kilomeetri pikkune ning 144 km² suuruse valgalaga jõgi, mis saab alguse Järvi Pikklaukast ning suubub Kolga lahte. Jõgi on küllaltki külma veega, sest sellesse voolab palju rabavett ning ka mitmeid allikaid. Külma ja veel küllaltki puhta vee tõttu on säilinud siiani ka jõeforelli elupaigad, kuigi viimastel aastatel on kala arvukus kiiresti kahanenud.

Pudisoo jõgi on teadaolevalt ainus jõgi Eestis kus veel leidub ebapärlikarpi. Külm ja kalarikas jõgi on ebapärlikarbile ideaalseim elupaik, kuid siingi ohustavad teda viimastel aastatel massiliselt siginema hakanud koprad ning röövpüük, mis on Pudisoo jõel küllaltki levinud. Lisaks on jõe puhtus kannatanud asulate majandamise all, mis tihtilugu tähendab ka roiskvee otsest juhtumist jõevette.

Kassisaba

Kassisabaks nimetatakse Pudisoo küla osa, mis asub Pudisoo jõest põhja pool ning jääb silda ületades paremat kätt. Kassisaba nimetus tuleneb käänulisest külavaheteest, mis lookleb sabana majade vahel bussipeatusest kuni viimaste majadeni külas. Liivase ja pindamata külavahe tee pikkuseks on ligi 1,5 kilomeetrit, mille äärde jääb 10 majapidamist, milledest suurem osa siiski aastaringselt kasutusel ei ole.
Kevadeti lumesulamise aegu tõuseb rabas vesi tihti nii kõrgele, et hakkab veega kastma ka kassisaba teed, tänu millele moodustub teele punaka veega oja, mis siiski pehme liiva sisse paari päevaga ära kaob.
Kassisaba alguse lähistele jääva kunagise parkimisplatsi vahetusläheduses olev noorem metsatukk on aga koduks sellistele kolmanda kategooria kaitsealustele liikidele nagu aas-karukell ning laialehine neiuvaip.

Kobraste rajad, tammid

Hoolimata sellest, et koos kobraste laialdasema levikuga on nende tegevus ka rohkem loodust kurnama hakanud, on ikkagi põnev pilk peale visata neile teravate hammastega loomadele, kes suures inseneritarkuses panevad kokku ehitisi, mida inimene oma kätega teha ei oskaks ega suudaks. Lisaks Pudisoo jõele on koprad enda jaoks avastanud ka Hara oja, mis läbib Kuusalu-Leesi tee peale Pudisoo bussipeatust ning Sääsepauna oja. Rabast alguse saav Hara oja ei paku küll elupaika suurematele kaladele (oja on suveperioodil pea kuiv) kuid seda privaatsemalt saavad selles toimetada just koprad, kes on oja järk-järgult üles paisutanud nüüd ligemale paar aastat.

Pudisoo jõe suue

Kuni 1990.ndate alguseni oli kogu Eesti rannapiir suletud võõrastele, tihedad ja tihti ka mitmekordsed okastraataiad lahutasid inimesi vabast veest, mis võisid eestlasi ahvatleda vabale maale liikuma asuda. Peale Vene vägede lahkumist said jälle kõik vabalt rannajoonele ligi ning tutvuda sõjaväelaste pärandiga. Pudisoo jõe suudmes on siiani näha küllaltki massiivse rippsilla jäänused, mis paraku enam ületatav ei ole. Rippsillast mõlemale poole jääb madal metsaserv, mida piirasid mõlemalt poolt okastraataiad ning patrullimise rajad.

Edasi suudme poole liikudes avaneb rannas esimese asjana vaade maakividega ääristatud muulile. Ligi 50 meetri pikkuselt veest välja ulatuv muul saab alguse juba kümneid meetreid eemalt ning jooksem pikalt paralleelselt jõega. Muul ei ole kunagi täitnud sadama asukohta, selle ümber ei ulatu vesi rohkem kui üle põlve. Kuna aga Kolga laht on küllaltki väikese kaldega, aitas muul kaupa laadida hobuvankrilt paati ja vastupidi madalas vees.

Nüüdseks on muulist kujunenud pigem mugav päevitamise paik, kuna sile ja kõrkjatega ääristatud koht varjab tuule eest ning liiva asemel saab rätiku asetada mugavalt murule.

Kolga – Tsitre hoburaudtee

Ligi kolme kilomeetri pikkuselt on tänase päevani näha kunagine raudteetamm, mis algas Erilepe metsavahi koha lähistelt ning millel kulges hoburaudtee, mille ülesandeks oli tsaariajal metsamaterjali vedu Tsitre sadamasse. Kahe hobuse jõul liikuvad koormad olid töös kuni 1920.ndani.

Pudisoo metsavahi mälestusmänd

Umbes 170 aasta vanune mänd hakkab siiani kergesti silma ülejäänud, umbes 50 aasta vanuse metsa keskelt. 1956.ndal aasta juunis sai mänd välgutabamuse ning selle all hukkusid Pudisoo metsavaht Heini Lõoke ning vankri ees olnud hobune, kes olid tagasiteel tulekahjult.

Sääsepauna heinamaa

Metsade vahele peidetud heinamaa on saanud oma nime kõrval voolava sääsepauna oja järgi. Tekkis peale 1931. aasta lageraiet, kui tükk eraldati Pudisoo küla taludele. Hiljem kasutas heinamaad Kolga metskond heinamaana ning veel 1980.ndatel ulukite söödapõlluna.

Koka kõrts

Just selles kõrtsis pandi paika plaan Kolga mässu jaoks 1858. aastal. rannakalurite poolt. Endine kõrtsihoone hävis 1959. aastal tulekahjus, selle kohale on taastatud elumaja.

Pudisoo metsavahi kordon

Metsavaht, kelle ametikoht on Eestis kaotatud juba aastate eest, oli kunagi auväärne ja heas nimekirjas olev isik, kes töötas just sellena, kuidas tema ametinimetus nimetas – metsa valvamisega ja hoolitsemisega. Metsavahid olid ametis Eestis kuni 1997. aastani, peale mida võttis nende ülesande üle metsnik.
Metsavahi ametikohaga kaasnes pea alati ka töökoha poolt antud “ametikorter”, millest kujunes ajapikku metsavahi pere elamu ning tänu sellele, et ametikohta tihti põlvest põlve pärandati, säilis ka perekonna võimalus üles ehitada oma päris kodu.

Pudisoo metsavahi kordoni elamu hoone on üsna tüüpiline rehielamu, millest on nüüdseks välja ehitatud terve hoone. Kunagises kordonis elab Pudisoo viimane metsavaht.

Kõige pikaajalisem metsavaht Pudisool oli Gustav Saltsberg, kes elas kordonis aastatel 1920-1948.

Puskari ajamise koht

1950.ndatel oli see suhteliselt varjulises jõeäärse kalda all paiknev kaevik puskari ajamise koht nii Pudisoo kui ka Pedaspea küla meestele. Säilinud on umbes 4×4m suurune sügavik.

Hiidlase kraav

Visioon, missioon ja strateegia

Visioon

Turvaline, jätkusuutlik, tegevust pakkuv ja heakorrastatud elukeskkond igale eale.

Missioon

Läbi arengukava koostamise oma elukohale identiteedi kujundamine. Oma logo, tunnussõna….

Strateegia

Tegevused eesmärkide saavutamiseks

Lähiaja tegevused

SWOT analüüs

Sisemised tugevused

Ühised huvid

Ettevõtlikud inimesed

Aastaringne püsiasustus

Naabrivalve, Jumina korrakaitse patrull

Ühisürituste läbiviimise võimalused

Tuletõrjekaevude olemasolu

Sisemised nõrkused

Finantside puudus

Elektrikatkestused

Lahendamata veevarustuse omandiküsimused

Üldkasutatava maa puudumine ühistegevuseks

Kooliealiste laste hõivatus kohapeal puudub

Igasugune kooliväline tegevus nõuab vanematelt isikliku transpordi tagamist

Huvide erinevused alaliste elanike ja hooajaliste vahel

Välised võimalused

Puhkemaja olemasolu

Ranna olemasolu

Maantee lähedus

Rahvuspargi olemasolu kaitseb suuremate arendustegevuste eest

Meeldiv ümbritsev looduskeskkond

Valla arengus kaasa rääkimise võimalus

Sõprusküla leidmise võimalus

Info jagamise võimalused küla kodulehel

Oma vallavolikogu liikme valimine (endi hulgast)

Välised ohud

Kuritegevuse järsk kasv seoses majandusliku kriisiga

Liiklus küla läbival maanteel on suhteliselt agressiivne

Peremeheta kinnistute olemasolu riivab silma, tekitab ohtu ja viib piirkonna maine alla

Puhkemajast kostuv vali muusika, helireostus

Põldudele laotatava läga ja Kehra tehase korstnatest leviv hais

Puuduvad ohutud võimalused alternatiivsetele liiklejatele