Seminaril räägitakse järgmistel teemadel:

Paindlikkusest töö- ja elukorralduses, erinevatest töövormidest räägin ma ise – Kadri Seeder. Seda enda kogemustele tuginedes (ligi 10 aastat kaugtööd/ettevõtlust), erinevate praktiliste uuringute põhjal, samuti koostöö baasilt telefoniteenindajate ja renditööfirmadega.

Tööandjate ootustest töötajatele ja enesehindamise küsimustikust distantsilt töö sobivuse hindamisel olen palunud rääkima Ave Kala. Ave on Saku Õlletehase personalidirektor, varem töötanud pikalt Eesti Energia personalijuhina. Ave on uurinud ettevõtete töökorraldust ja viinud läbi mitmeid tööturukoolitusi. Kaugtöö ühingus on Ave töökorralduse ekspert ja kaugtöökeskuste eestvedajate koolituse moderaator.

Distantsilt õppimisest ja teadmiste-oskuste virtuaalsest müügist tuleb rääkima Mart Laanpere, Tallinna Ülikooli haridustehnoloogia keskusest.

Seminar toimub MTÜ Lahemaa Kaugtöö- ja Koolituskeskused ja MTÜ Õnne Maja koostöös.

Vt ka kuulutust:
http://www.telework.ee/public/Kolga_infopaevad_KUULUTUS.pdf

Tervitades ja aktiivset osalemist lootes,
Kadri Seeder
5093039

Saatis: Sandra

Pudisoo küla arengukava koostamine on olnud päevakorral nüüdseks üsna pikalt ning esimesed tähtsamad sammud on selles suunas nüüdseks astutud: koostatud ning kaante vahele on saanud MTÜ Pudisoo kodu arengukava, mis saab tulevikus suuresti olema aluseks ka küla üldisele arengukavale ning kõigile huvilistele on loodud ligipääs sündivale küla arengukavale.

Arengukava leiab huviline lingi alt “Arengukava“. Ligipääsu lehe redigeerimiseks saab kui soovist teada anda aadressil tammets(a)gmail.com.

Lisalugemist: Küla arengukava koostamine

Praeguseks hetkeks kuulub korrakaitset läbiviivasse MTÜ Juminda Poolsaare Korrakaitse 60 liiget, kes isiklike sõiduvahenditega poolsaarel silma peal hoiavad.

Pikemalt saab korrakaitse kohta lugeda Juminda küla veebilehelt, kus on üleval ka informatsioon, kuidas selle tegevust saab igaüks ka ise toetada.

Pudisoo küla on siiani osalenud ühel patrullimise perioodil, kes soovib järgmisel korral patrullimisel kaasa lüüa, andke palun teada Priit Tammetsale kas telefonitsi (566 72 630) või meili teel tammets(a)gmail.com

Alates 01. oktoobrist luuakse lisaks olemasolevale maakonna liinide üksikpiletile ja ainult maakonna avalikel liinidel kehtivatele sõidukaartidele ühiskaardid Harjumaa ja Tallinna elanikele, milliseid kasutades tekib sõiduõigus kogu Harjumaa avaliku teeninduse (vastavalt kaardile märgitud tsoonile) ja Tallinna linna ühtse piletisüsteemi ühissõidukitega, kaasa arvatud ekspressbussid.

Tsoonipõhisele piletile üleminekut on Harjumaa ühistranspordikeskus ette valmistanud juba pikemat aega. Tegu on põhimõttelise muudatusega maakonna ühistranspordiliikluse korraldamises, mis tuli kooskõlastada kohalike omavalitsustega ehk valdade ja linnadega. Läbirääkimised omavalitsustega algasid juba selle aasta kevadel.

Tsoonide ja tsoonitariifide kehtestamine on esimene etapp üleminekul Tallinna ja Harjumaa ühtsele piletisüsteemile.

Maakond jaotati neljaks tsooniks, kus kehtestati vastavad tsoonihinnad. Piletihind muutub tsoonipiiri ületades.

Üksikpiletite hinnad

Kuupiletite hinnad

Tsoonikaart:

YTK_hinnatsoonid

Pudisool, 2. august 2009
Läbi viis: Priit Tammets
Protokollis: Priit Tammets

Osa võtsid: (nimed sisestada)

Päevakorrapunktid:
1. Külale eraldatud rahade kasutamise planeerimine
2. Üldine arutelu

1. Külale eraldatud rahade kasutamise planeerimine
Külavanem tegi ülevaate külale eraldatud rahade hetkeseisust ning vallavalitsuse poolt kinnitatud rahade kasutamise korrast.
Otsustati: Eraldada küla rahadest uue veefiltri relee ostuks …summa… MTÜ Pudisoo Kodu kontole esitatud arve alusel.

2. Üldine arutelu, esilekerkinud teemad:
- Kinnikasvanud ja võsastunud veekraavid. Millised on võimalused külarahade jms. ressurside kasutamiseks veekraavide puhastamiseks?
- Arutati veefiltri hooldamise kulude kandmisest külarahade peale. Otsustati ideena kirja panna.
- Probleem: kiirusepiirangumärk Kuusalu poolt tulles teavitab vaid ristmikust ja piirkiirust ei ole külla sissesõidul piiratud. Ettepanek: Suhelda sellel teemal maanteeametiga. Maanteeametiga suheldud, olukorraga tutvutakse ning sellest lähtuvalt tehakse otsus, milliseid meetmeid nende poolt rakendatakse (Priit Tammets)
- Millised oleks võimalused, et ka Pudisoo küla liituks Juminda korrakaitsepatrulli piirkonnaga.
- Tehti ettepanek kodulehe halduse kulud kanda küla rahadesse. Kuna summa ei ole märkimisväärne, pean õigemaks seda edasi oma vahenditest tasuda (Priit Tammets)
- Probleem: vesi nn. Kassisabasse. Kuna Kassisaba piirkonnas puudub puurkaev (va. Puhkekodu), siis suvel valitseb tihti veepuudus. Uurida, millised on võimalused veesüsteemi arendamiseks.

Päevakorras

• Külale eraldatud rahade kasutamise planeerimine
• Üldine arutelu

Loodust ei kaitsta kunagi looduse enese eest. Ikka inimese, kes küll end looduse osaks nimetab, kuid keda loodus ise pigem tõrjub. Loodus pole kunagi inimesele ette kirjutanud, kus võib astuda ja kus elada. Inimene aga eelistab loodusele isegi piiri ette tõmmata, kus algab tema kaitse ja kus loodust väga näha ei taheta. Ühepoolselt otsustades muidugi.

Pudisoo külaga on selline lugu, et asub ta mitme kaitstava vööndi läheduses, sees ja naabruses. Kõige tuntum kaitseala, mida teab igaüks, kes kunagi Pudisoolt on läbi sõitnud, on Lahemaa Rahvuspark:

Lahemaa rahvuspark on loodud Põhja-Eestile iseloomuliku looduse ja kultuuripärandi, sealhulgas ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike, rahvuskultuuri ning alalhoidliku looduskasutuse säilitamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Siin kaitstakse metsa-, soo- ja rannaökosüsteeme, samuti poollooduslikke kooslusi (loopealsed), geoloogiamälestisi (balti klint) ning ajaloo- ja arhitektuurimälestisi. Lahemaa on Euroopa üks tähtsamaid metsakaitsealasid.

Pudisooga seoses on enimtuntud fakt, et käla läbiv Pudisoo jõgi on rangema kaitse all, kui lihtsalt veekogu. Lisaks üldistele veekogu kaitse seadustele on siin kalapüük alates Tallinn-Narva maanteest kuni suudmeni keelatud. Suuremaid rikkumisi on sellegipoolest olnud aastast aastasse, mis on kaasa toonud ka keskkonnainspektorite suurema tähelepanu meie jõele.

Pudisoo küla pikad metsasihid ja kunagised liivaluited on ahvatlevaks sihtkohaks mootorratastele ja ATV-le. Nende kasutamise kohta ütleb Lahemaa Rahvuspark järgmiselt:

Mootor- ja maastikusõidukitega (sh ATV-d ja mootorsaanid) on liiklemine väljaspool avalikke teid keelatud. Metsasihid, pinnasteed ja teerajad on vaid jalgis, suuskadel või jalgrattaga liikumiseks.

Sügiseti on Pudisoo metsad täis seenelisi ning marjulisi. Millegipärast on populaarust hakanud koguma komme pärast korjamist keha kinnitada lõkke ääres, mille tegemiseks puudub igasugune luba. Eriti suur probleem on lõkked rabamändide all Hiidlase kraavi ääres, kuhu ligipääs näiteks tuletõrjel pea puudub. Kõrvalolev rabakooslus on väga tuleohtlik isegi vihmasel suvel.

Suur osa Pudisoo külast kuulub veel Juminda-Suurekõrve sihtkaitsevööndisse (Sihtkaitsevöönd on rahvuspargi osa, seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks) ning piiraguvööndisse, kus on piiratud nii pinnasetööde tegemist kui muid looduslikku kooslust muutvat toimetamist.

Tegelikult on aga nii, et kõige kindlam on looduses toimetada nii, nagu te viibiksite oma enese koduõuel. Ja nii mõelda ei ole tegelikult raske. Ausalt.

Maal elades ei tohi kindlasti pahane olla, kui lumesahk kohe peale saju lõppu teed puhtaks lükkamas ei ole. Eelistatud seisus on ju alati suuremad asulad ning ühiskondlikult tähtsamad majapidamised nagu koolid jm. Kui aga sahamees siiski õigest teeotsast on kogemata mööda sõitnud ning tundub, et kõik ülejäänud teed peale enda majast mööduva on puhtaks aetud, siis Pudisoo küla elanikud saavad ühendust võtta meie piirkonna eest vastava inimesega, kelleks on Jaanus Hein (TÜ Leedikõrve), telefoni number: 553 2127

Tööde käigus paigaldatakse maasse kõrgepingeliin ning üles seatakse uus alajaam. Piltlikult öeldes hakkab elekter majadesse jõudma teiselt poolt.