Mida vaadata?

Pudisoo jõe ürgorg

Pudisoo jõgi on lühike, 28 kilomeetri pikkune ning 144 km² suuruse valgalaga jõgi, mis saab alguse Järvi Pikklaukast ning suubub Kolga lahte. Jõgi on küllaltki külma veega, sest sellesse voolab palju rabavett ning ka mitmeid allikaid. Külma ja veel küllaltki puhta vee tõttu on säilinud siiani ka jõeforelli elupaigad, kuigi viimastel aastatel on kala arvukus kiiresti kahanenud.

Pudisoo jõgi on teadaolevalt ainus jõgi Eestis kus veel leidub ebapärlikarpi. Külm ja kalarikas jõgi on ebapärlikarbile ideaalseim elupaik, kuid siingi ohustavad teda viimastel aastatel massiliselt siginema hakanud koprad ning röövpüük, mis on Pudisoo jõel küllaltki levinud. Lisaks on jõe puhtus kannatanud asulate majandamise all, mis tihtilugu tähendab ka roiskvee otsest juhtumist jõevette.

Kassisaba

koordinaadid: 59.5190615 N 25.5571175 E

Kassisabaks nimetatakse Pudisoo küla osa, mis asub Pudisoo jõest põhja pool ning jääb silda ületades paremat kätt. Kassisaba nimetus tuleneb käänulisest külavaheteest, mis lookleb sabana majade vahel bussipeatusest kuni viimaste majadeni külas. Liivase ja pindamata külavahe tee pikkuseks on ligi 1,5 kilomeetrit, mille äärde jääb 10 majapidamist, milledest suurem osa siiski aastaringselt kasutusel ei ole.

Kevadeti lumesulamise aegu tõuseb rabas vesi tihti nii kõrgele, et hakkab veega kastma ka kassisaba teed, tänu millele moodustub teele punaka veega oja, mis siiski pehme liiva sisse paari päevaga ära kaob.

Kassisaba alguse lähistele jääva kunagise parkimisplatsi vahetusläheduses olev noorem metsatukk on aga koduks sellistele kolmanda kategooria kaitsealustele liikidele nagu aas-karukell ning laialehine neiuvaip.

Kobraste rajad, tammid

koordinaadid: 59.5215594 N 25.5601108 E

Hoolimata sellest, et koos kobraste laialdasema levikuga on nende tegevus ka rohkem loodust kurnama hakanud, on ikkagi põnev pilk peale visata neile teravate hammastega loomadele, kes suures inseneritarkuses panevad kokku ehitisi, mida inimene oma kätega teha ei oskaks ega suudaks. Lisaks Pudisoo jõele on koprad enda jaoks avastanud ka Hara oja, mis läbib Kuusalu-Leesi tee peale Pudisoo bussipeatust ning Sääsepauna oja. Rabast alguse saav Hara oja ei paku küll elupaika suurematele kaladele (oja on suveperioodil pea kuiv) kuid seda privaatsemalt saavad selles toimetada just koprad, kes on oja järk-järgult üles paisutanud nüüd ligemale paar aastat.

Pudisoo jõe suue

koordinaadid: 59.5242312 N 25.5403161 E

Kuni 1990.ndate alguseni oli kogu Eesti rannapiir suletud võõrastele, tihedad ja tihti ka mitmekordsed okastraataiad lahutasid inimesi vabast veest, mis võisid eestlasi ahvatleda vabale maale liikuma asuda. Peale Vene vägede lahkumist said jälle kõik vabalt rannajoonele ligi ning tutvuda sõjaväelaste pärandiga. Pudisoo jõe suudmes on siiani näha küllaltki massiivse rippsilla jäänused, mis paraku enam ületatav ei ole. Rippsillast mõlemale poole jääb madal metsaserv, mida piirasid mõlemalt poolt okastraataiad ning patrullimise rajad.

Edasi suudme poole liikudes avaneb rannas esimese asjana vaade maakividega ääristatud muulile. Ligi 50 meetri pikkuselt veest välja ulatuv muul saab alguse juba kümneid meetreid eemalt ning jooksem pikalt paralleelselt jõega. Muul ei ole kunagi täitnud sadama asukohta, selle ümber ei ulatu vesi rohkem kui üle põlve. Kuna aga Kolga laht on küllaltki väikese kaldega, aitas muul kaupa laadida hobuvankrilt paati ja vastupidi madalas vees.

Nüüdseks on muulist kujunenud pigem mugav päevitamise paik, kuna sile ja kõrkjatega ääristatud koht varjab tuule eest ning liiva asemel saab rätiku asetada mugavalt murule.

Kolga – Tsitre hoburaudtee

koordinaadid: 59.5166777 N 25.5614948 E

Ligi kolme kilomeetri pikkuselt on tänase päevani näha kunagine raudteetamm, mis algas Erilepe metsavahi koha lähistelt ning millel kulges hoburaudtee, mille ülesandeks oli tsaariajal metsamaterjali vedu Tsitre sadamasse. Kahe hobuse jõul liikuvad koormad olid töös kuni 1920.ndani.

Pudisoo metsavahi mälestusmänd

Umbes 170 aasta vanune mänd hakkab siiani kergesti silma ülejäänud, umbes 50 aasta vanuse metsa keskelt. 1956.ndal aasta juunis sai mänd välgutabamuse ning selle all hukkusid Pudisoo metsavaht Heini Lõoke ning vankri ees olnud hobune, kes olid tagasiteel tulekahjult. 2010. aasta sügisel läks kahjuks männi juures olnud mälestuskivi kaduma.

Sääsepauna heinamaa

koordinaadid: 59.531783 N 25.5837893 E

Metsade vahele peidetud heinamaa on saanud oma nime kõrval voolava sääsepauna oja järgi. Tekkis peale 1931. aasta lageraiet, kui tükk eraldati Pudisoo küla taludele. Hiljem kasutas heinamaad Kolga metskond heinamaana ning veel 1980.ndatel ulukite söödapõlluna.

Koka kõrts

koordinaadid: 59.5200519 N 25.5537701 E

Just selles kõrtsis pandi paika plaan Kolga mässu jaoks 1858. aastal. rannakalurite poolt. Endine kõrtsihoone hävis 1959. aastal tulekahjus, selle kohale on taastatud elumaja.

Pudisoo metsavahi kordon

koordinaadid: 59.5191159 N 25.5606794 E

Metsavaht, kelle ametikoht on Eestis kaotatud juba aastate eest, oli kunagi auväärne ja heas nimekirjas olev isik, kes töötas just sellena, kuidas tema ametinimetus nimetas – metsa valvamisega ja hoolitsemisega. Metsavahid olid ametis Eestis kuni 1997. aastani, peale mida võttis nende ülesande üle metsnik.

Metsavahi ametikohaga kaasnes pea alati ka töökoha poolt antud “ametikorter”, millest kujunes ajapikku metsavahi pere elamu ning tänu sellele, et ametikohta tihti põlvest põlve pärandati, säilis ka perekonna võimalus üles ehitada oma päris kodu.

Pudisoo metsavahi kordoni elamu hoone on üsna tüüpiline rehielamu, millest on nüüdseks välja ehitatud terve hoone. Kunagises kordonis elab Pudisoo viimane metsavaht.

Kõige pikaajalisem metsavaht Pudisool oli Gustav Saltsberg, kes elas kordonis aastatel 1920-1948.

Rohkem lugemist metsavahi kordonitest leiab Maalehest.

Puskari ajamise koht

koordinaadid: 59.510331 N 25.5742836 E

1950.ndatel oli see suhteliselt varjulises jõeäärse kalda all paiknev kaevik puskari ajamise koht nii Pudisoo kui ka Pedaspea küla meestele. Säilinud on umbes 4x4m suurune sügavik.

Hiidlase kraav

koordinaadid: 59.5391264 N 25.5922866 E

Tegemist on suure kuivenduskraaviga, mille kaevasid 1930.ndatel Hiiumaalt tulnud töömehed. Kolme ja poole kilomeetri pikkune kraav on aastakümneid olnud kohalikele metsameestele heaks orientiiriks (viide)