Keskkonnaamet asub taastama ebapärlikarbi elupaiku

Keskkonnaameti projekt „Ebapärlikarbi elupaikade taastamine” sai Euroopa Majanduspiirkonna toetuste programmist „Integreeritud mere ja siseveekogude korraldamine” 393 800 eurot toetust.

Projektiga alustatakse 2014. aasta augustis toimuva seminariga, kus antakse ülevaade ebapärlikarbi elupaikade taastamise kogemusest teistes Euroopa riikides ning tutvustatakse projekti tegevusi.

Projekti eesmärgiks on oluliselt parandada ebapärlikarbi elupaikade seisundit. Samuti vähendada Eesti ainsa ebapärlikarbi asurkonnaga Lahemaa rahvuspargis asuvas väikeses jõgikonnas kopra arvukust, parandada jõe veekvaliteeti ja soodustada ebapärlikarbi noorjärkude peremeesorganismide (meri- ja jõeforell) elutingimusi jões.

Selleks on kavandatud erinevad taastamistööd, mis hõlmavad jõgikonda suubuvatele kraavidele settelõksude väljaehitamist, voolutakistuste muutmist kaladele läbitavaks ning kopra asurkonna ohjamist. Lisaks praktilistele taastamistöödele on kavas ulatuslik teavitustegevus, mis parandaks kohaliku kogukonna ja jõekasutajate kaasatust ebapärlikarbi kaitsesse ning suurendaks Eesti ekspertteadmisi antud liigi kaitsekorraldusest.

Ebapärlikarp on rahvusvaheliselt kõrgelt ohustatud loomaliik. Rahvusvahelise Looduse ja Loodusvarade Kaitse Ühingu (The International Union for Conservation of Nature, IUCN) punases nimekirjas (2010) on ta kantud eriti ohustatud (endangered) liikide hulka. Euroopa Liidu Loodusdirektiivis on ta nimetatud II ja V lisa liikide seas.

Eestis on kunagi rohkearvuliselt mitut piirkonda asustanud loomaliigist tänaseks säilinud vaid ühes jõgikonnas väikesearvuline ja kahanev asurkond. Ebapärlikarbi puhul on tegemist üliohustatud liigiga Eestis, mille väljasuremine ilma kiirete ning asjakohaste kaitsemeetmete rakendamiseta on vaid aja küsimus. Kuna säilinud on vaid üks väga väike asurkond ning seegi on kahanev, siis võib igasuguse ohuteguri mõju suurenemine olla asurkonnale saatuslik.

Projekti juhib Keskkonnaamet, kaaspartneriteks on Riigimetsa Majandamise Keskus ja Norwegian Institute for Nature Research.

Allikas: Keskkonnaamet.ee

Põhja-Eesti jõgedesse asustati üle 160 000 noorkala

Alates sellest aastast RMK koosseisu kuuluv Põlula Kalakasvatuskeskus asustas sel kevadel Põhja-Eesti jõgedesse üle 160 000 lõhe ja meriforelli noorkala. Tegevuse eesmärgiks on taastada lõhe ja meriforelli asurkonnad jõgedes, kus looduslikud populatsioonid on hävinud ning suurendada püügivaru kutselise ja harrastuskalastuse tarbeks.

RMK Põlula kalakasvatusosakonna juhataja Kunnar Klaasi sõnul asustati Kunda jõe päritolu lõhed Selja, Valge-, Pirita, Jägala, Loobu, Püha- ja Purtse jõkke, Pudisoo jõe asurkonnast pärit meriforellid viidi Pudisoo jõkke ning Pudisoo ja Mustoja koondpopulatsioonist pärit meriforellid Pühajõkke. “Soovitused selle kohta, millisesse jõkke, kui palju ja millises vanuses kalu asustada, annavad meile Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi teadlased,” täpsustas Kunnar Klaas. Järgmised noorkalad on plaanis jõgedesse asustada juba eelseisval sügisel.

Kokku asustati 11 päeva jooksul üle 35 000 kaheaastase ja üle 15 000 üheaastase lõhe noorkala ning ligi 98 000 lõhe vastset. Ühe- ja kaheaastasi meriforelli noorkalu asustati üle 12 000. Veekogudesse viidud kaheaastased kalad kaalusid keskmiselt 79, üheaastased 10 ja vastsed 0,2 grammi.

Kõikidel asustatud ühe- ja kaheaastastel kaladel on edaspidiseks eristamiseks ära lõigatud rasvauim. Kalade rännete uurimiseks märgistati 3000 kaheaastast noorkala Carlini tüüpi individuaalmärgisega. Märgisega lõhed asustati Selja, Valge-, Pirita, Jägala ja Loobu jõkke ning 500 individuaalmärgisega meriforelli Pudisoo jõkke.

Allikas: rmk.ee

Kohtumine keskkonnaministriga 25. aprillil Leesi rahvamajas

Juminda poolsaare kogukond kutsus keskkonnaministri külla, et arutada Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirja aluspõhimõtteid. Oodatud on kõik rahvuspargi territooriumil elavad ning asjast huvitatud inimesed, sina ka!. Tule, ja räägime ministrile, kuidas me oma kodukülades toimetada tahaksime, selle asemel, et elada nii nagu kaitse-eeskiri meid seda tegema sunnib!

Tähtis on näidata, et kohalikke tõesti tulevik huvitab ja seega on kõik oodatud Leesi rahvamajja 25. aprillil kell 16, kus toimub kohtumine ja avalik arutelu keskkonnaministriga.
 

Kaitse-eeskirja kohta leiab rohkemat infot aadressil:
http://www.keskkonnaamet.ee/lahe/uldinfo/kaitse-eeskiri/

Ettepanekud võib edastada Theo Kehlmannile (theo.kehlmann@gmail.com) kuni 19. aprillini.

Meiepoolsed ettepanekud võtame kokku ja esitame ministrile vastamiseks 21. aprilliga algava nädala alguses.

Pudisoo silla remondi tööprojekt

Pudisoo silla remondi tööprojekt on jaanuari lõpus saanud Kuusalus Vallavalitsuseselt kooskõlastuse.

Projekti järgi toimub olemasoleva silla ümberehitus samas asukohas ning mõju maakasutusele ei avalda, kuna tegevus toimub teemaal. Pärast ümberehitust suureneb jalakäiate ja jalgratturitele eraldatud tsoon 1.5 meetrini mõlemal silla poolel.

Renoveerimise ajaks silda liiklusele ei suleta, on ajutine liikluskorraldus.

Pudisoo silla remondi hange

Maanteeameti poolt koostatud hankeplaan (XLS), milles sisaldub ka Pudisoo silla projekteerimise hanke rida.

Lisaks on valminud 2011. aastal Töötlemata ümarpuidu veoks eriveona vajaliku muldkehade läbikülmumise ilmastikutingimuste ja erinevate teede kandevõime seose uuring (PDF), mis sisaldab ka Pudisoo silda. Silla seisundiks on hinnatud indeksi järgi 59. Uuringu järgi ei ole alla 60 indeksipunkti jäävaid sildasid enam enamasti majanduslikult otstarbekas remontida ja need sillad tuleb lähiaastatel asendada uutega. Sildadele, mille SI on alla 60, ei tohiks lubada kogumassi suurendamist, kuna nii väike silla indeks tähendab kindlasti kas kehva pealesõidu (dünaamiline koormus), Muldkehade läbikülmumise ja teekonstruktsiooni kandevõime seose ning sildade SI (seisundi indeks) ja koormuse uuring kandeelemendi või sammaste kehva olukorda. Antud elementide edasine kahjustuste areng suuremate koormuste korral on väga kiire ja pole enam ohutu liiklusele. Vajadusel tuleks teha eraldi uuringud konkreetsetele sildadele, aga antud sildade projekteeritud koormusmudelid peavad vastama ülalpool toodud tingimustele.

Kokkuvõte Juminda poolsaare korrakaitse patrulli üldkoosolekust 27.08.11

Otsustati patrullimist kindlasti jätkata.

Ettepanekud:

1. Külade patrullimisgraafikud teha poole aasta kaupa. Siis oleks varakult aega kohapeal patrullmeeskondi komplekteerida.

2. Osta kiiremas korras uued sildid autodele.

3. Patrullima peaks rohkem sõlmpunktides seistes, et autode patrullsildid oleks pimedas paremini nähtavad.

4. Patrulle peaks toimuma ka päevasel ajal.

5. Patrulltelefonile peab suuremat tähelepanu pöörama (et see laetult edastataks jne.)

6. Septembri esimesel poolel ei tee paha kui lausa kaks autot on samaaegselt väljas.

Kahe ja poole aastaga on toimunud 245 patrullsõitu ja midagi märkimisväärset piirkonnas sel perioodil juhtunud pole. Suur tänu patrullijatele!

Liikmemaks

Otsustati liikmemaksuks suuruseks jääb sel aastal 10 eurot. Palun kõigil liikmetel see siis üle kanda Juminda Poolsaare Korrakaitse MTÜ arvel 17002272528 lisades märgusõna liikmemaks. Need, kel ülekande tegemine on raskendatud saavad maksta ka sulas kas Aivar Hinnile või Artur Talvikule.

Annetused on oodatud ka neilt, kes liikmed pole. Annetuste raha kulub telefoniarvete tasumiseks, patrullsiltide uuendamiseks, bensiini jm kulude katteks.

Juhatuse valimise osas leiti, et liikmemaksu tasunud liikmed võiksid ettepanekuid teha igast külast põhimõttel, et kõik külad oleks juhatuses esindatud. Täna on juhatuses 6 inimest: 2 Tapurlast, 3 Leesilt ja 1 Kiiu-Aablast. Põhikirja järgi saab olla 10 juhatuse liiget.

Palun saata oma ettepanekud 10. septembriks. artur@talvik.ee

Merepääste

Tänavu kevadel liitus Juminda Poolsaare Korrakaitse MTÜ Eesti Priitahtliku Päästeliiduga. See ühendab vabatahtlikke pritsumehi ja värskelt moodustati sinna ka merepääste üksus. Meie olemegi esialgu liitunud vabatahtliku merepäästeüksusega.

Sellega seoses andke palun teada, kes sooviks ka olla vabatahtlik merepäästja. Tõenäoliset seadustatakse merepäästjate tegevus lähiajal. Sellega saaks merepäästjad ka sotsiaalse kaitse ja ka valved tasustataks.

Siinkohal soovin, et teataksite ka mulle paate ja nende omanikke, kes oleksid nõus ka häda korral välja minema.

Kui hästi läheb, siis juba sel kevadel saadaksime kolmese meeskonna õppustele.

Loomisel on ka Priitahtlike pritsumeeste üksus. Kui on soovijaid sellega liitumiseks, siis andke ka Arturile teada.

Lõpetuseks. Oleme saanud ringhäälinguloa kogukonnaraadio tegemiseks. Veel on vaja kirjutada projekt kogu poolsaart katva saatja ja antenni ostmiseks ja kevadest saaks raadio täies mahus tööle hakata. Paaril päeval oleme katsetanud ühe nõrga saatjaga ja avastasime, et meile eraldatud lainepikkust segab üks soome raadiojaam. Nüüd peame taaskord uue taotluse tegema uue lainepikkuse saamiseks.

Raadio Juminda poolsaar oleks vabatahtlikest toimetajatest koosnev tiim, kelle mobiilne toimetus liiguks külast külasse ja oleks vähemalt 1 nädala igas poolsaare külas. Seega andke palun teada kui teate kedagi, kes sooviks kätt proovida raadiotoimetajana. Kinnitan, see ei ole kaelamurdev tegevus. Vastupidi-see on kogukonnaraadio, kus vabatahtlike tegijate suhtes ka loodetavasti kriitikavaba suhtumine.

Need, kes tahavad annetada Raadio Juminda Poolsaare heaks võiksid kasutada Juminda poolsaare korrakaitse MTÜ  kontot nr 17002822509, lisades märgusõnad: annetus, raadio.