Külakoosoleku protokoll, 2. august 2009

Pudisoo külakoosoleku
protokoll nr. 1

Pudisool, 2. august 2009
Läbi viis: Priit Tammets
Protokollis: Priit Tammets

Osa võtsid: (nimed sisestada)

Päevakorrapunktid:
1. Külale eraldatud rahade kasutamise planeerimine
2. Üldine arutelu

1. Külale eraldatud rahade kasutamise planeerimine
Külavanem tegi ülevaate külale eraldatud rahade hetkeseisust ning vallavalitsuse poolt kinnitatud rahade kasutamise korrast.
Otsustati: Eraldada küla rahadest uue veefiltri relee ostuks …summa… MTÜ Pudisoo Kodu kontole esitatud arve alusel.

2. Üldine arutelu, esilekerkinud teemad:
– Kinnikasvanud ja võsastunud veekraavid. Millised on võimalused külarahade jms. ressurside kasutamiseks veekraavide puhastamiseks?
– Arutati veefiltri hooldamise kulude kandmisest külarahade peale. Otsustati ideena kirja panna.
– Probleem: kiirusepiirangumärk Kuusalu poolt tulles teavitab vaid ristmikust ja piirkiirust ei ole külla sissesõidul piiratud. Ettepanek: Suhelda sellel teemal maanteeametiga. Maanteeametiga suheldud, olukorraga tutvutakse ning sellest lähtuvalt tehakse otsus, milliseid meetmeid nende poolt rakendatakse (Priit Tammets)
– Millised oleks võimalused, et ka Pudisoo küla liituks Juminda korrakaitsepatrulli piirkonnaga.
– Tehti ettepanek kodulehe halduse kulud kanda küla rahadesse. Kuna summa ei ole märkimisväärne, pean õigemaks seda edasi oma vahenditest tasuda (Priit Tammets)
– Probleem: vesi nn. Kassisabasse. Kuna Kassisaba piirkonnas puudub puurkaev (va. Puhkekodu), siis suvel valitseb tihti veepuudus. Uurida, millised on võimalused veesüsteemi arendamiseks.

Looduse kaitsmisest

Müütiline liitsõna “looduskaitse” on tuttav meile kõigile, tähenduslikult varieerudes küll üsna servast serva. On neid, kes sellesse usuvad ja seda sõna vaid kõlksuks ei pea ja on ka neid, kelle jaoks on see võrdne näiteks “piletikontrolöriga”, kes mitte ei suuna inimesi õigesti käituma vaid ongi väljas vaid karistamise eesmärgil. Ning kui on neid, kellele see sõna sümpaatiat ei valmista, siis on ka inimesi, kes kirjutatud ja kirjutatama tavadest ja seadustest süütu moega püüavad mööda vaadata, sest teame me kõik, et karistussüsteem kõiki rikkumisi ei suuda kunagi tuvastada.

Varsakabi, Caltha palustris

Loodust ei kaitsta kunagi looduse enese eest. Ikka inimese, kes küll end looduse osaks nimetab, kuid keda loodus ise pigem tõrjub. Loodus pole kunagi inimesele ette kirjutanud, kus võib astuda ja kus elada. Inimene aga eelistab loodusele isegi piiri ette tõmmata, kus algab tema kaitse ja kus loodust väga näha ei taheta. Ühepoolselt otsustades muidugi.

Pudisoo külaga on selline lugu, et asub ta mitme kaitstava vööndi läheduses, sees ja naabruses. Kõige tuntum kaitseala, mida teab igaüks, kes kunagi Pudisoolt on läbi sõitnud, on Lahemaa Rahvuspark:

Lahemaa rahvuspark on loodud Põhja-Eestile iseloomuliku looduse ja kultuuripärandi, sealhulgas ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike, rahvuskultuuri ning alalhoidliku looduskasutuse säilitamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Siin kaitstakse metsa-, soo- ja rannaökosüsteeme, samuti poollooduslikke kooslusi (loopealsed), geoloogiamälestisi (balti klint) ning ajaloo- ja arhitektuurimälestisi. Lahemaa on Euroopa üks tähtsamaid metsakaitsealasid.

Pudisooga seoses on enimtuntud fakt, et käla läbiv Pudisoo jõgi on rangema kaitse all, kui lihtsalt veekogu. Lisaks üldistele veekogu kaitse seadustele on siin kalapüük alates Tallinn-Narva maanteest kuni suudmeni keelatud. Suuremaid rikkumisi on sellegipoolest olnud aastast aastasse, mis on kaasa toonud ka keskkonnainspektorite suurema tähelepanu meie jõele.

Pudisoo küla pikad metsasihid ja kunagised liivaluited on ahvatlevaks sihtkohaks mootorratastele ja ATV-le. Nende kasutamise kohta ütleb Lahemaa Rahvuspark järgmiselt:

Mootor- ja maastikusõidukitega (sh ATV-d ja mootorsaanid) on liiklemine väljaspool avalikke teid keelatud. Metsasihid, pinnasteed ja teerajad on vaid jalgis, suuskadel või jalgrattaga liikumiseks.

Sügiseti on Pudisoo metsad täis seenelisi ning marjulisi. Millegipärast on populaarust hakanud koguma komme pärast korjamist keha kinnitada lõkke ääres, mille tegemiseks puudub igasugune luba. Eriti suur probleem on lõkked rabamändide all Hiidlase kraavi ääres, kuhu ligipääs näiteks tuletõrjel pea puudub. Kõrvalolev rabakooslus on väga tuleohtlik isegi vihmasel suvel.

Suur osa Pudisoo külast kuulub veel Juminda-Suurekõrve sihtkaitsevööndisse (Sihtkaitsevöönd on rahvuspargi osa, seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks) ning piiraguvööndisse, kus on piiratud nii pinnasetööde tegemist kui muid looduslikku kooslust muutvat toimetamist.

Tegelikult on aga nii, et kõige kindlam on looduses toimetada nii, nagu te viibiksite oma enese koduõuel. Ja nii mõelda ei ole tegelikult raske. Ausalt.

Talvine lumekoristus

Esimene tuleproov on nüüd sahameestel möödas ning ka pisemate tee äärtes inimesed on hangedest nüüdseks välja sulanud. Suur hunnik lund andis palju tööd meile kõigile ja kindlasti kõige rohkem neile, kes selle töö peal talvel lepinguliselt töötavad.

Maal elades ei tohi kindlasti pahane olla, kui lumesahk kohe peale saju lõppu teed puhtaks lükkamas ei ole. Eelistatud seisus on ju alati suuremad asulad ning ühiskondlikult tähtsamad majapidamised nagu koolid jm. Kui aga sahamees siiski õigest teeotsast on kogemata mööda sõitnud ning tundub, et kõik ülejäänud teed peale enda majast mööduva on puhtaks aetud, siis Pudisoo küla elanikud saavad ühendust võtta meie piirkonna eest vastava inimesega, kelleks on Jaanus Hein (TÜ Leedikõrve), telefoni number: 553 2127

Elektrivõrgu uuendamine

Sel nädalal algasid Kassisabas elektrivõrgu uuendamise tööd, mis praeguses etapis ulatub bussipeatuse juurest 400 meetrit pikki külavaheteed üles. Tööd võivad kohati segaga ka liiklust ning erilist ettevaatust peab kaasama kraavi ääres liikudes, sest serv on väga kergesti murenev.

Tööde käigus paigaldatakse maasse kõrgepingeliin ning üles seatakse uus alajaam. Piltlikult öeldes hakkab elekter majadesse jõudma teiselt poolt.

Vaenukägu

Eelmisel nädalal oli Pudisool askeldamas näha kaunis eksootilise välimusega lindu, piltide järgi otsides tuli välja, et selleks osutus ei keegi muu kui vaenukägu.

Eestis vaenukägu (ka vainukägu) väga tihti ei kohta, kuna ta on siiski rändlind ning meie asume üsna leviala piiri peal. Valge-mustra triibuliste tiibadega lindu ehib oranž kael ja hari, mis tõuseb püsti vaid ärrituse peale.

Päris sügavas metsas vaenukägu ei ela, vaid eelistab hoopis kultuurmaastikke ning elupaiku rohkem inimeste ligi. See aga ei pruugi meeldida kõigile, sest usustakse, et lind toob nii õnnetust kui ka surma.

vaenukägu / hoopoe / Upupa epops

vaenukägu / hoopoe / Upupa epops

Piirikivid

Vahel metsas või pisema külavahe tee ääres jalutades on enamus meist kohanud kindlasti suuri maakive. Paikades, kus looduslikult neid ehk ei tohiks kohata, on üksikud neist eriti hästi silmatorkavad. Need kivid on piirikivid.

Talude piire tähistavaid piirikive hakati kasutama 1860.ndatel, mil eestlased said võimaluse talumaid välja ostma hakata. Põllukivide kättesaadavus ning nende “töökindlus” olid peamised põhjused, miks just sel viisil piire maha märgiti. Lisaks kasutati kivi pealmist poolt ka piiride visuaalseks kujutamiseks, mis üldjuhul tähendas kivile joonistatud risti koos talule omistatud registrinumbriga.

Piirikivid on tänapäeval inimeste vaateväljast kadunud – paksu samblakorra all neid enam iga päev ei kohta. Paljud neist on kokku lükatud või kasutuse leidnud ehituses. Asemele paigutatud raudlatid ei ole sugugi aga nii uhked ja ajatud kui kivid. Üks moodus vanu piirikive üles leida ja veidi ka puhastada, on järgida talupiire ning nende ristumiskohas otsida pilguga kõrgemaid moodustusi. Üsna kindel võib olla, et mõne kivi peale te varsti ka satute.

Pisike kogu piirikividest Pudisool võib leida Flickrist. Ja lisalugemist ajalehest Sakala.

IMGP4718

Prügi koristama!

Juminda külaselts kutsub kõiki tublisid inimesi tärkavat loodust prügist koristama ja puhastama. Kuupäevadeks on 3. – 4. mai ning marsruudiks maantee Pudisoo-Leesi-Tammistu-Juminda-Tapurla-Virve-Hara.

Kuusalu vallavalitusega on kokku lepitud, et teeäärtest kokku korjatud prügi pannakse kottidesse ning koondatakse need kolme-nelja kohta kokku. 5. mail tuleb valla poolt tellitud auto ning viib prügikotid ära.

Koristamise täpsed piirkonnad ja prügikottide mahapaneku kohad lepitakse kokku külavanematega paari järgmise nädala jooksul.

Tegevus ei ole otseselt seotud kampaaniaga “Teema Ära 2008”, vaid teeäärte prahist puhastamisega toetame kampaania raames tegutsevate vabatahtlike tegevust.

Puhtad teeääred teevad meele rõõmsaks, näidates nii meile endile kui ka külalistele, et hoolime oma kodust ja koduümbrusest!

Muudatused busside aegades

Alates 22. jaanuarist 2008 on muutunud Pudisood läbivate Harjumaaliinide busside sõidugraafikud ja ka piletihinnad.

Kõigepealt hindadest – piletihind Pudisoolt Tallinna ning ka tagasi tõusis 5 krooni 35-lt kroonile 40-le kroonile.

Busside väljumisajad on nihkunud veidi edasi – hommikul kell 10.10 Balti jaamast väljunud buss stardib nüüdsest kell 10.20, millest tulenevalt ka orienteeruv Pudisoole saabumise aeg on veidi hiljem. Nädalavahetustel Pudisoolt läbiv buss jõuab peatusesse nüüdsest umbes 5 minutit varem, ehk siis umbes 15.51.