Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava avalik koosolek

Keskkonnaamet teatab, et koostamisel on Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava.

Kaitsekorralduskavaga kirjeldatakse ala eesmärgiks olevaid loodusväärtuseid, nende mõjutegureid ja kaitsemeetmeid ning koostatakse tegevuste tabel, kus vajalikud tegevused on määratletud koos tõenäolise läbiviimise aja ja maksumusega.

Kaitsekorralduskava avalik koosolek toimub 25.02.2016 kell 16.00 Palmse looduskeskuse auditooriumis, kus tutvustatakse kaitsekorralduskava avalikustamise perioodil tehtud muudatusi.

Kohale on oodatud maaomanikud, kohalikud elanikud, ettevõtjad ja teised asjast huvitatud.

Kaitsekorralduskava eelnõuga saab tutvuda SIIN.

Lisainfo: Imbi Mets, 329 5543, imbi.mets@keskkonnaamet.ee

Allikas: Keskkonnaamet

Külade kultuuripärandi ja ehitustingimuste koosolekud

Keskkonnaamet on koostöös kohaliku kogukonnaga koostamas Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava perioodiks 2016-2025, mis peab valmima kevadsuvel 2015. Kaitsekorralduskavas tuleb põhjalikult lahti kirjutada rahvuspargi kultuuripärandiväärtused ja nende kaitseks vajalikud tegevused uurimisel, säilitamisel, tutvustamisel, samuti ette valmistada eelarve.

Kultuuripärand on suures osas just külade pärand, seetõttu on eriti oluline külade panus kaitsekorralduskavasse. Kava, kuhu ootame ettepanekuid küladelt, on kättesaadav sellelt Lahemaa rahvuspargi kodulehelt.Täpsemad juhised, millele tasuks külades kaitsekorralduskava aruteludes eriti tähelepanu pöörata, selles failis

Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava kultuuripärandi valdkonda käsitlevad edasised arutelud planeerisime vastavalt 24.10 toimunud arutelule piirkondlikena ajavahemikku novembrist jaanuarini:

Kuusalu vald

1. Juminda poolsaare külad (Pudisoo, Pedaspea, Kolga-Aabla, Kiiu-Aabla, Tammistu, Leesi, Juminda, Tapurla, Virve, Hara) Leesi rahvamajas 14. novembril kell 16.00 

Juminda koosoleku protokoll: www.keskkonnaamet.ee/public/SKMBT_C22414111914210.pdf

KÜLADE MATERJALID JA KAARDID PABERKANDJAL jõuavad küladesse alates 26.11

2. Kahala järve ümbruse külad (Andineeme,Soorinna, Tsitre, Pudisoo, Kahala, Uuri, Muuksi, Kolga alevik) Kolga mõisas  9. jaanuaril kell 16.00

KÜLADE MATERJALID JA KAARDID PABERKANDJAL LAHEMAA RAHVUSPARGI KESKUSES PALMSES (AVE PAULUS 53327893), ja koosolekul

3. Kolga mõisa teised maakülad (Kemba, Kalme, Kõnnu, Kolgaküla, Kotka, Murksi, Parksi, Vanaküla, Valgejõe, Joaveski, Nõmmeveski) Kolgaküla rahvamajas 16. jaanuaril kell 16.00

KÜLADE MATERJALID JA KAARDID PABERKANDJAL LAHEMAA RAHVUSPARGI KESKUSES PALMSES (AVE PAULUS 53327893), ja koosolekul

4. Pärispea poolsaare külad (Loksa, Suurpea, Pärispea, Viinistu, Turbuneeme, Kasispea, Vihasoo, Tammispea) Pärispea seltsimajas 23. jaanuaril kell 16.00

KÜLADE MATERJALID JA KAARDID PABERKANDJAL LAHEMAA RAHVUSPARGI KESKUSES PALMSES (AVE PAULUS 53327893), ja koosolekul

Allikas: Keskkkonnaamet

Lahemaa RP kaitsekorralduskava 2016-2025

Kaitsekorralduskava tööversioon on põhiosas kokku pandud varasema, 2010. a koostatud kaitsekorralduskava eelnõu alusel. Uuendatud on kaitsekorda, kaitse-eesmärke jm asjakohaseid alajaotusi. Tööversioon on tutvumiseks alapeatükkide kaupa:

LRP KKK ptk 2.2.3 Niidud

LRP KKK ptk 2.2.4 Ajalooline maakasutus

Ajaloolise maakasutuse väärtusklasside kaart

Ajaloolise maakastuse kaardid –

Juminda poolsaare külad – Pudisoo, Pedaspea, Kiiu-Aabla, Kolga-Aabla, Leesi, Tammistu, Juminda, Tapurla, Virve, Hara

Külad I – Aasumetsa, Altja, Andineeme, Eru, Haili, Ilumäe, Joandu, Joaveski, Kahala, Kalme, Karula, Kasispea, Käsmu, Kemba, Kolga, Kolgaküla, Koljaku, Kõnnu, Koolimäe, Korjuse, Kotka

Külad II – Lahe, Läsna, Lauli, Lobi, Loksa, Loobu, Metsanurga, Muike, Murksi, Mustoja, Muuksi, Natturi, Nõmmeveski, Oandu, Pärispea, Palmse, Parksi, Pedassaare, Pihlaspea

Külad III – Sagadi, Sakussaare, Sõitme, Soorinna, Suurpea, Tammispea, Tepelvälja, Tõugu, Tsitre, Turbuneeme, Uuri küla, Uusküla, Valgejõe, Vanaküla, Vatku, Vergi, Vihasoo, Viinistu, Võhma, Võsu, Võsupere

LRP KK ptk 2.4 Kultuuripärand

LRP KKK Lisa 4 Asustusstruktuur ja arhitektuur, kirjeldus ja ehitustingimused

Külade arhitektuuri ja asustusstruktuuri väärtuste kaardid külade kaupa (välja arvatud Võsu, Käsmu,Vergi – vt allpool)

LRP KKK ptk 3 Ala ja selle väärtuste tutvustamine ning külastuskorraldus

LRP KKK Lisa X Kylastuskorraldus ja keskkonnaharidus

LRP KKK Lisa X Kylastamise hea tava

Allikas: Keskkonnaamet

Keskkonnaamet asub taastama ebapärlikarbi elupaiku

Keskkonnaameti projekt „Ebapärlikarbi elupaikade taastamine” sai Euroopa Majanduspiirkonna toetuste programmist „Integreeritud mere ja siseveekogude korraldamine” 393 800 eurot toetust.

Projektiga alustatakse 2014. aasta augustis toimuva seminariga, kus antakse ülevaade ebapärlikarbi elupaikade taastamise kogemusest teistes Euroopa riikides ning tutvustatakse projekti tegevusi.

Projekti eesmärgiks on oluliselt parandada ebapärlikarbi elupaikade seisundit. Samuti vähendada Eesti ainsa ebapärlikarbi asurkonnaga Lahemaa rahvuspargis asuvas väikeses jõgikonnas kopra arvukust, parandada jõe veekvaliteeti ja soodustada ebapärlikarbi noorjärkude peremeesorganismide (meri- ja jõeforell) elutingimusi jões.

Selleks on kavandatud erinevad taastamistööd, mis hõlmavad jõgikonda suubuvatele kraavidele settelõksude väljaehitamist, voolutakistuste muutmist kaladele läbitavaks ning kopra asurkonna ohjamist. Lisaks praktilistele taastamistöödele on kavas ulatuslik teavitustegevus, mis parandaks kohaliku kogukonna ja jõekasutajate kaasatust ebapärlikarbi kaitsesse ning suurendaks Eesti ekspertteadmisi antud liigi kaitsekorraldusest.

Ebapärlikarp on rahvusvaheliselt kõrgelt ohustatud loomaliik. Rahvusvahelise Looduse ja Loodusvarade Kaitse Ühingu (The International Union for Conservation of Nature, IUCN) punases nimekirjas (2010) on ta kantud eriti ohustatud (endangered) liikide hulka. Euroopa Liidu Loodusdirektiivis on ta nimetatud II ja V lisa liikide seas.

Eestis on kunagi rohkearvuliselt mitut piirkonda asustanud loomaliigist tänaseks säilinud vaid ühes jõgikonnas väikesearvuline ja kahanev asurkond. Ebapärlikarbi puhul on tegemist üliohustatud liigiga Eestis, mille väljasuremine ilma kiirete ning asjakohaste kaitsemeetmete rakendamiseta on vaid aja küsimus. Kuna säilinud on vaid üks väga väike asurkond ning seegi on kahanev, siis võib igasuguse ohuteguri mõju suurenemine olla asurkonnale saatuslik.

Projekti juhib Keskkonnaamet, kaaspartneriteks on Riigimetsa Majandamise Keskus ja Norwegian Institute for Nature Research.

Allikas: Keskkonnaamet.ee

Põhja-Eesti jõgedesse asustati üle 160 000 noorkala

Alates sellest aastast RMK koosseisu kuuluv Põlula Kalakasvatuskeskus asustas sel kevadel Põhja-Eesti jõgedesse üle 160 000 lõhe ja meriforelli noorkala. Tegevuse eesmärgiks on taastada lõhe ja meriforelli asurkonnad jõgedes, kus looduslikud populatsioonid on hävinud ning suurendada püügivaru kutselise ja harrastuskalastuse tarbeks.

RMK Põlula kalakasvatusosakonna juhataja Kunnar Klaasi sõnul asustati Kunda jõe päritolu lõhed Selja, Valge-, Pirita, Jägala, Loobu, Püha- ja Purtse jõkke, Pudisoo jõe asurkonnast pärit meriforellid viidi Pudisoo jõkke ning Pudisoo ja Mustoja koondpopulatsioonist pärit meriforellid Pühajõkke. “Soovitused selle kohta, millisesse jõkke, kui palju ja millises vanuses kalu asustada, annavad meile Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi teadlased,” täpsustas Kunnar Klaas. Järgmised noorkalad on plaanis jõgedesse asustada juba eelseisval sügisel.

Kokku asustati 11 päeva jooksul üle 35 000 kaheaastase ja üle 15 000 üheaastase lõhe noorkala ning ligi 98 000 lõhe vastset. Ühe- ja kaheaastasi meriforelli noorkalu asustati üle 12 000. Veekogudesse viidud kaheaastased kalad kaalusid keskmiselt 79, üheaastased 10 ja vastsed 0,2 grammi.

Kõikidel asustatud ühe- ja kaheaastastel kaladel on edaspidiseks eristamiseks ära lõigatud rasvauim. Kalade rännete uurimiseks märgistati 3000 kaheaastast noorkala Carlini tüüpi individuaalmärgisega. Märgisega lõhed asustati Selja, Valge-, Pirita, Jägala ja Loobu jõkke ning 500 individuaalmärgisega meriforelli Pudisoo jõkke.

Allikas: rmk.ee

Kohtumine keskkonnaministriga 25. aprillil Leesi rahvamajas

Juminda poolsaare kogukond kutsus keskkonnaministri külla, et arutada Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirja aluspõhimõtteid. Oodatud on kõik rahvuspargi territooriumil elavad ning asjast huvitatud inimesed, sina ka!. Tule, ja räägime ministrile, kuidas me oma kodukülades toimetada tahaksime, selle asemel, et elada nii nagu kaitse-eeskiri meid seda tegema sunnib!

Tähtis on näidata, et kohalikke tõesti tulevik huvitab ja seega on kõik oodatud Leesi rahvamajja 25. aprillil kell 16, kus toimub kohtumine ja avalik arutelu keskkonnaministriga.
 

Kaitse-eeskirja kohta leiab rohkemat infot aadressil:
http://www.keskkonnaamet.ee/lahe/uldinfo/kaitse-eeskiri/

Ettepanekud võib edastada Theo Kehlmannile (theo.kehlmann@gmail.com) kuni 19. aprillini.

Meiepoolsed ettepanekud võtame kokku ja esitame ministrile vastamiseks 21. aprilliga algava nädala alguses.

Looduse kaitsmisest

Müütiline liitsõna “looduskaitse” on tuttav meile kõigile, tähenduslikult varieerudes küll üsna servast serva. On neid, kes sellesse usuvad ja seda sõna vaid kõlksuks ei pea ja on ka neid, kelle jaoks on see võrdne näiteks “piletikontrolöriga”, kes mitte ei suuna inimesi õigesti käituma vaid ongi väljas vaid karistamise eesmärgil. Ning kui on neid, kellele see sõna sümpaatiat ei valmista, siis on ka inimesi, kes kirjutatud ja kirjutatama tavadest ja seadustest süütu moega püüavad mööda vaadata, sest teame me kõik, et karistussüsteem kõiki rikkumisi ei suuda kunagi tuvastada.

Varsakabi, Caltha palustris

Loodust ei kaitsta kunagi looduse enese eest. Ikka inimese, kes küll end looduse osaks nimetab, kuid keda loodus ise pigem tõrjub. Loodus pole kunagi inimesele ette kirjutanud, kus võib astuda ja kus elada. Inimene aga eelistab loodusele isegi piiri ette tõmmata, kus algab tema kaitse ja kus loodust väga näha ei taheta. Ühepoolselt otsustades muidugi.

Pudisoo külaga on selline lugu, et asub ta mitme kaitstava vööndi läheduses, sees ja naabruses. Kõige tuntum kaitseala, mida teab igaüks, kes kunagi Pudisoolt on läbi sõitnud, on Lahemaa Rahvuspark:

Lahemaa rahvuspark on loodud Põhja-Eestile iseloomuliku looduse ja kultuuripärandi, sealhulgas ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike, rahvuskultuuri ning alalhoidliku looduskasutuse säilitamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Siin kaitstakse metsa-, soo- ja rannaökosüsteeme, samuti poollooduslikke kooslusi (loopealsed), geoloogiamälestisi (balti klint) ning ajaloo- ja arhitektuurimälestisi. Lahemaa on Euroopa üks tähtsamaid metsakaitsealasid.

Pudisooga seoses on enimtuntud fakt, et käla läbiv Pudisoo jõgi on rangema kaitse all, kui lihtsalt veekogu. Lisaks üldistele veekogu kaitse seadustele on siin kalapüük alates Tallinn-Narva maanteest kuni suudmeni keelatud. Suuremaid rikkumisi on sellegipoolest olnud aastast aastasse, mis on kaasa toonud ka keskkonnainspektorite suurema tähelepanu meie jõele.

Pudisoo küla pikad metsasihid ja kunagised liivaluited on ahvatlevaks sihtkohaks mootorratastele ja ATV-le. Nende kasutamise kohta ütleb Lahemaa Rahvuspark järgmiselt:

Mootor- ja maastikusõidukitega (sh ATV-d ja mootorsaanid) on liiklemine väljaspool avalikke teid keelatud. Metsasihid, pinnasteed ja teerajad on vaid jalgis, suuskadel või jalgrattaga liikumiseks.

Sügiseti on Pudisoo metsad täis seenelisi ning marjulisi. Millegipärast on populaarust hakanud koguma komme pärast korjamist keha kinnitada lõkke ääres, mille tegemiseks puudub igasugune luba. Eriti suur probleem on lõkked rabamändide all Hiidlase kraavi ääres, kuhu ligipääs näiteks tuletõrjel pea puudub. Kõrvalolev rabakooslus on väga tuleohtlik isegi vihmasel suvel.

Suur osa Pudisoo külast kuulub veel Juminda-Suurekõrve sihtkaitsevööndisse (Sihtkaitsevöönd on rahvuspargi osa, seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks) ning piiraguvööndisse, kus on piiratud nii pinnasetööde tegemist kui muid looduslikku kooslust muutvat toimetamist.

Tegelikult on aga nii, et kõige kindlam on looduses toimetada nii, nagu te viibiksite oma enese koduõuel. Ja nii mõelda ei ole tegelikult raske. Ausalt.