Ebapärlikarbitalgud Lahemaal

Möödunud sügisel said ELFi talgulised anda esimest korda oma panuse Eesti viimase ebapärlikarbi populatsiooni säilimisse. Tänavu jätkame oma missiooni täistuuridel, et see väärikas liik meie jõgedest päris ära ei kaoks.

Eestimaal kõige vanemaks elavat loomakest kaitsta pole aga sugugi lihtne, sest peale tema enda ja ta eluala peame ebapärlikarbi omapärase arengubioloogia tõttu hoolitsema ka vaheperemeheks olevate kalaliikide ning nende elukeskkonna eest. Tänaseks on saadud selgust, et ebapärlikarp küll suudab oma Eestimaa viimases elupaigas sigida, aga millegipärast ei suuda noored karbid ellu jääda. Kõige nooremad leitud karbid on juba üle viiekümne aasta vanused ja uusi põlvkondi hetkel peale ei kasva.

Sel kevadel on meie talguliste esimeseks tööks kuuskede istutamine jõekallastele eesmärgiga vähendada kallaste erosiooni. Ühtlasi pakuvad puud suuremaks saades varju, et jõevesi püsiks ka kuumadel suvepäevadel ebapärlikarbile sobivalt jahe.

Lisainfo: ELF Loodustalgud, kaanepilt: Merja Puskar

Pärlijõe äärsete maaomanike kaasamiskoosolek

Keskkonnaameti Viru regioon korraldab reedel, 27. veebruaril 2015. a algusega kell 16.00 Pärlijõe (Pudisoo jõe) äärsete maaomanike kaasamiskoosoleku, et rääkida lähemalt „Ebapärlikarbi elupaikade taastamise“ projektiga planeeritud tegevuste (koprajaht, settebasseinide rajamine) elluviimisest ja maaomanike projekti kaasamisest. Koosoleku eesmärgiks on muuhulgas leida ka maaomanike esindajad Lahemaa Koostöökogu ebapärlikarbi töörühma.

Koosolek toimub Palmses, Lahemaa looduskeskuse õppeklassis, selle kestuseks on planeeritud orienteeruvalt poolteist tundi. Enda osavõtust palume teatada projektijuht Maili Lehtpuu’le, (tel. 53662619, e-mail maili.lehtpuu@keskkonnaamet.ee) hiljemalt 25.02.2015.

Allikas: Keskkonnaamet

Keskkonnaamet asub taastama ebapärlikarbi elupaiku

Keskkonnaameti projekt „Ebapärlikarbi elupaikade taastamine” sai Euroopa Majanduspiirkonna toetuste programmist „Integreeritud mere ja siseveekogude korraldamine” 393 800 eurot toetust.

Projektiga alustatakse 2014. aasta augustis toimuva seminariga, kus antakse ülevaade ebapärlikarbi elupaikade taastamise kogemusest teistes Euroopa riikides ning tutvustatakse projekti tegevusi.

Projekti eesmärgiks on oluliselt parandada ebapärlikarbi elupaikade seisundit. Samuti vähendada Eesti ainsa ebapärlikarbi asurkonnaga Lahemaa rahvuspargis asuvas väikeses jõgikonnas kopra arvukust, parandada jõe veekvaliteeti ja soodustada ebapärlikarbi noorjärkude peremeesorganismide (meri- ja jõeforell) elutingimusi jões.

Selleks on kavandatud erinevad taastamistööd, mis hõlmavad jõgikonda suubuvatele kraavidele settelõksude väljaehitamist, voolutakistuste muutmist kaladele läbitavaks ning kopra asurkonna ohjamist. Lisaks praktilistele taastamistöödele on kavas ulatuslik teavitustegevus, mis parandaks kohaliku kogukonna ja jõekasutajate kaasatust ebapärlikarbi kaitsesse ning suurendaks Eesti ekspertteadmisi antud liigi kaitsekorraldusest.

Ebapärlikarp on rahvusvaheliselt kõrgelt ohustatud loomaliik. Rahvusvahelise Looduse ja Loodusvarade Kaitse Ühingu (The International Union for Conservation of Nature, IUCN) punases nimekirjas (2010) on ta kantud eriti ohustatud (endangered) liikide hulka. Euroopa Liidu Loodusdirektiivis on ta nimetatud II ja V lisa liikide seas.

Eestis on kunagi rohkearvuliselt mitut piirkonda asustanud loomaliigist tänaseks säilinud vaid ühes jõgikonnas väikesearvuline ja kahanev asurkond. Ebapärlikarbi puhul on tegemist üliohustatud liigiga Eestis, mille väljasuremine ilma kiirete ning asjakohaste kaitsemeetmete rakendamiseta on vaid aja küsimus. Kuna säilinud on vaid üks väga väike asurkond ning seegi on kahanev, siis võib igasuguse ohuteguri mõju suurenemine olla asurkonnale saatuslik.

Projekti juhib Keskkonnaamet, kaaspartneriteks on Riigimetsa Majandamise Keskus ja Norwegian Institute for Nature Research.

Allikas: Keskkonnaamet.ee

Põhja-Eesti jõgedesse asustati üle 160 000 noorkala

Alates sellest aastast RMK koosseisu kuuluv Põlula Kalakasvatuskeskus asustas sel kevadel Põhja-Eesti jõgedesse üle 160 000 lõhe ja meriforelli noorkala. Tegevuse eesmärgiks on taastada lõhe ja meriforelli asurkonnad jõgedes, kus looduslikud populatsioonid on hävinud ning suurendada püügivaru kutselise ja harrastuskalastuse tarbeks.

RMK Põlula kalakasvatusosakonna juhataja Kunnar Klaasi sõnul asustati Kunda jõe päritolu lõhed Selja, Valge-, Pirita, Jägala, Loobu, Püha- ja Purtse jõkke, Pudisoo jõe asurkonnast pärit meriforellid viidi Pudisoo jõkke ning Pudisoo ja Mustoja koondpopulatsioonist pärit meriforellid Pühajõkke. “Soovitused selle kohta, millisesse jõkke, kui palju ja millises vanuses kalu asustada, annavad meile Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi teadlased,” täpsustas Kunnar Klaas. Järgmised noorkalad on plaanis jõgedesse asustada juba eelseisval sügisel.

Kokku asustati 11 päeva jooksul üle 35 000 kaheaastase ja üle 15 000 üheaastase lõhe noorkala ning ligi 98 000 lõhe vastset. Ühe- ja kaheaastasi meriforelli noorkalu asustati üle 12 000. Veekogudesse viidud kaheaastased kalad kaalusid keskmiselt 79, üheaastased 10 ja vastsed 0,2 grammi.

Kõikidel asustatud ühe- ja kaheaastastel kaladel on edaspidiseks eristamiseks ära lõigatud rasvauim. Kalade rännete uurimiseks märgistati 3000 kaheaastast noorkala Carlini tüüpi individuaalmärgisega. Märgisega lõhed asustati Selja, Valge-, Pirita, Jägala ja Loobu jõkke ning 500 individuaalmärgisega meriforelli Pudisoo jõkke.

Allikas: rmk.ee